|
|
Turism
|
TurismiinfoSellel lehel on toodud lühiinfo Kauksi lähiümbruses asuvate turismiobjektide kohta nagu järved, matkarajad, muuseumid, mõisad jms.
Jõuga järved (22 km)1 - Lina-, Pesu-, Liiv- ja Armise järv. Tekkinud mandrijää pangaste sulamisel. Kõnnu Ümarjärv ja Pikkjärv (25 km) - maastikku ilmestavad väikejärved Kivinõmme maastikukaitsealal. Kurtna maastikukaitseala ja järvistu (37 km) - Eesti suurim ja paikneb Iisaku-Illuka-Kurtna liustikutekkelise pinnavormi põhjaosas - Kurtna mõhnastikul. Ligi 30 km2 suurusel alal paikneb 40 mitmesuguse suuruse ja sügavusega järve, väheesinevate järvetüüpide esindajat. Järvistus asub ka Kurtna matkarada, mis saab alguse Niinsaare Järve kaldalt. Oma teel näevad matkajad järve ja erinevaid maastikutüüpe. Peipsi järv (2 km) - Peipsi on Euroopa suuremaid järvi. Tema pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, millega ta on Euroopa neljas. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järk-järgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Põhjakalda kaks osa - Järvevälja ja Smolnitsa luitestikud on võetud riikliku kaitse alla. 1 - Sulgudes on näidatud kaugus Kauksist.
KIRIKUD, KLOOSTRID ja LINNUSED Alajõe õigeusu kirik (12 km)1 Avinurme kirik (26 km) - historistliku, ühelöövilise kiriku muudavad omanäoliseks selle seintes koos punase tellisega kasutatud raudkivid. Hoone ehitati 1906-1909 Riia arhitekti W.von Stryki projekti järgi. Iisaku kirik (12 km) - Varaseimad teated Iisaku kogudusest pärinevad 16.-17. sajandist. 1894. aastal ehitati praegune kirik aasta varem maha põlenud kivikiriku (1846) asemele. Illuka kirik (33 km) - 1932.a. Kuremäe klooster (35 km) - Kuremäe on koht, kus külastaja peale looduse ilu nautimise võib tutvuda selle omapärase maakoha ajaloolise minevikuga, paikadega, mis on seotud rahvamuistenditega Kalevipojast ja tema tegevusest. Üks suuremaid vaatamisväärsusi on Kuremäe vene-õigeusu nunnaklooster. Kloostris on kaunis ja rikkaliku sisekujundusega peakirik ja suur park koos rohkearvuliste abihoonete ja väravatornidega. Kloostriaias kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m, usklike hulgas on see tuntud "püha puuna". Lohusuu kirik (12 km) - 1882.a. Tudulinna kirik (12 km) - 1939.a. Vasknarva ordulinnus (31 km) - Vaskvarva ajalugu ulatub keskaega. Esimene ordulinnus rajati 1349.a. Selle iga oli üürike. 1427.a. tehti algust uue linnusega, millest sai Ordufoogti residents. Tänapäeval on kunagisest võimsast kaitseehitisest alles ainult 3 m paksused müürid. Vasknarva õigeusu kirik (31 km) - 19.saj. lõpp, monumentaalne historitsistlik ehitis. 1 - Sulgudes on näidatud kaugus Kauksist.
Kotka matkarada (14 km)1 - Alguse näitab kätte Kotka matkaraja viit Kotka- Roostoja teel, minnes viitade järgi leiad ennast liivaseljandikult, edasi saab tutvuda erinevate metsakooslustega ja väärdkasvuga puudega. Rada läbides näeb metsaraiet, soojärve ja soosaart. Saab näha ka Karjuse onni, püstkoda ja kullaauku. Rajal on puhke ja telkimiskohad koos käimla ja laudade ning pinkidega , pikkuseks on 6 km. Kurtna matkarada ehk 10-järve matkarada (35 km) - Matkarada saab alguse Niinsaare järve äärest, mida kolmest küljest ümbritseb raba. Peale Niinsaare järve möödub matkarada Kurtna Mustjärvest ning läbib 1997.a. põlengus kannatada saanud metsaosa. Edasi kulgeb rada mööda Nõmmejärvest, Särgjärvest kuni ovaalse Haugjärveni mis on siinse ala üks tüüpilisemaid järvi. Edasi tulevad Ahnejärv, Matriska ja Kuradijärv ning Vasavere veehaare, kust alates 1972.a. saavad Jõhvi ja Kohtla-Järve linnad oma joogivee. Järgmisena tuleb Pannjärve liivakarjäär, mille rajamine on Kurtna maastiku ilmet tugevasti muutnud. Viimaseks järveks sellel retkel on Kurtna Suurjärv, mis on Kurtna järvestikus suuruselt Konsu järve järel teisel kohal. Järve veepiiril kasvab tähelepanuväärset taime - raudosja. Suurjärve idakallas on sobiv telkimiseks. Matkaraja lõpetuseks ja silmailuks on väike laugasjärv Niinsaare rabas, mille pinnal hõljuvad vesiroosid. Matkaraja kogupikkus on sõltuvalt osalejate huvidest 10-15 km ning eksootiliseks lisa-lõpupunktiks saab jätta Kuremäe nunnakloostri külastamise. Selisoo matkarada (25 km) - Selisoo matkarada saab alguse Estonia kaevanduse Milloja settebasseini juurest. Ringi kõndides saab tutvust teha erinevate metsatüüpidega. Rada läbib tüüpilise rabamänniku, kus kasvavad kidurad männid, sookailpuhmad, kanarbikud. Näha saab ka laukaid, älveid. Seli järvel on leidnud endale pesitsuspaiga ja peatumiskoha mitmed linnud - sookured, pardid, haned, kajakad. Rada lõpeb talukohas raba ääremaal, kus on ka telkimisvõimalus. Matkarada on pikkusega 5-6 km ning tugevad jalanõud kuluvad marjaks ära. 1 - Sulgudes on näidatud kaugus Kauksist.
Avinurme koduloomuuseum (26 km)1 Iisaku koduloomuuseum (12 km) 1 - Sulgudes on näidatud kaugus Kauksist.
Illuka mõis (35 km)1 - mõisahäärberi esimene noorus algas enam kui 100 aastat tagasi. Hoonestuse rajasid mõisahärrad Dieckhofid. Maja on ühekorruseline kivihoone. Fassaad on sümmeetriline, horisontaalselt rõhutatud. 1912.a. müüdi mõis parun Notbeckile ja viimane elas siin kuni 1921. aastani. Siis õnnestus hoone kooli käsutusse saada ja siin avati Illuka 6-klassiline algkool. Parun ise läks Saksamaale õlletehase osanikuks. Kurtna mõis (39 km) - peahoone, park, kivisillad. Mäetaguse mõis (32 km) - Praegune härrastemaja ehitati Eugenius Octave von Roseni valitsemiseajal 1796.aastal. 1890.aastal teostati peahoones ulatuslik remont, sellest ajast pärineb nii praegune hoone planeering kui ka enamik kõrvalhooneid. Klassitsistlik härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco-tehnikas laemaal. Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet (tall-tõllakuur, ait, viina-ait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, 2 loomalauta, tööhobuste tall, valitseja-maja ja 2 moonakate elamut). Mõisas on nüüd kamina-, näituse-, banketi-, kontserdisaal ja väljaüüritav mõisakorter. Kodukandirahvale on traditsiooniks kujunenud Mäetaguse mõisapäev igal suvel juulikuu keskpaiku. Pagari mõis ja tuulik (33 km) - mõisahoone 1870.a., klassitsistlik. Ühekorruselise puitehitise omapäraks on rohked pidulikud ruumid, kamin ja malmist keerdtrepp. Mõisas asuvad vallaelanike korterid. 1 - Sulgudes on näidatud kaugus Kauksist.
Jõuga kääbastik (22 km)1 - 12.-15.saj., Eesti suurim kääbastik (270 kääbast). Kivinõmme Kalevipoja haud (40 km) - Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asub Kivinõmme metsas. Ühe legendivariandi järgi raiunud vaenlased lahingust väsinud Kalevipoja jalad põlvist saadik maha, kui vägilane maganud. Kalevipoeg ajanud veel põlvenukkidelgi vaenlasi kuni Kivinõmmeni taga, seal aga lõppenud tema ramm. Vägilase keha maetud siis Kivinõmme metsa. Tänapäeval tähistab seda kohta mälestuskivi kirjaga "Kalevipoja haud". Kuru mänd (3 km) - Looduskaitsealune männipuu kasvab Peipsi järve rannast 200 m kaugusel, Kuru külas endise algkooli ja poe taga. Tüve ümbermõõt juurekaelast 1,3 m kõrguselt on 3 m, puu kõrgus 8 m. Omapärase ja meeldejääva kuju tõttu on Kuru mänd saanud Peipsi põhjaranniku üheks sümboliks. Kõnnu dendroaed (25 km) - Dendraarium asub Kõnnu järvedest lääne pool, 1 km kaugusel Illuka-Iisaku maantee ääres. Territooriumi suurus on ligi 6 hektarit. Rajatud on 0.25 ha veesilm ning praegu on dendraariumis koos kodumaiste puu- ja põõsaliikidega veidi üle 300 puu- ja põõsa- ning liaaniliigi.
Võõrpuuliike on kõige rohkem Põhja-Ameerikast, Siberist, Kaug-Idast, Jaapanist, Hiinast ning Lõuna- ja Kesk Euroopast. Üks liik on pärit Lõuna-Ameerikast, Tulemaa saartelt. Tudulinna hüdroelektrijaam (13 km) - rajati 1947-1950.a., töötas 1950-1960.a., taaskäivitati 1999.a. Tärivere mägi (15 km) - Ida-Virumaa kõrgeim punkt, 94 m üle merepinna. 1 - Sulgudes on näidatud kaugus Kauksist.
Tekstid ja fotod on pärit järgmistelt lehtedelt: Kauksi 41001, Iisaku vald, Ida-Virumaa | Tel. 337 2996 | E-post: kauksi.puhkemaja@mail.ee
|
