Turistile
Sellel lehel on toodud lühiinfo Kauksi lähiümbruses asuvate turismiobjektide kohta nagu järved, matkarajad, muuseumid, mõisad jms. Sulgudes on näidatud kaugus Kauksist.
Jõuga järved (22 km)
Lina-, Pesu-, Liiv- ja Armise järv. Tekkinud mandrijää pangaste sulamisel. Kõrged liivakaldad, parkla, kiik, pingid, hüppetorniga ujumissild, lõkkekohad.
Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald
Kõnnu Ümarjärv ja Pikkjärv (25 km)
Väikejärved Kivinõmme maastikukaitsealal. Ümarjärve kallas kohati järsk ja kõrge, põhi on mudane. Peamiselt põhjaallikatest toituv lähtejärv. Väljavool kirdeotsast Pikkjärve. Vesi on heleroheline, väga läbipaistev.
Pikkjärve sissevool on oja kaudu Ümarjärvest, vett annavad selges vees hästi nähtavad põhjaallikad. Väljavool kagukalda keskosast on Alajõe lähe. Järve vesi on väga läbipaistev. Järves leidub ahvenat, haugi ja särge.
Asukoht: Ida-Virumaa, Illuka vald
Kurtna maastikukaitseala ja järvistu (37 km)
Eesti suurim järvistu paikneb Iisaku-Illuka-Kurtna liustikutekkelise pinnavormi põhjaosas, Kurtna mõhnastikul. Ligi 30 km2 suurusel alal paikneb 40 mitmesuguse suuruse ja sügavusega järve, väheesinevate järvetüüpide esindajat. Järvistus asub ka Kurtna matkarada, mis saab alguse Niinsaare Järve kaldalt. Oma teel näevad matkajad järve ja erinevaid maastikutüüpe.
Asukoht: Ida-Virumaa, Illuka vald
Peipsi järv (2 km)
Peipsi on Euroopa suuremaid järvi. Tema pindala on keskmise veetaseme juures 3555 km2, millega ta on Euroopa neljas. Pika ajavahemiku jooksul on Peipsi järve järk-järgulisel taandumisel selle põhjarannikule tekkinud omapärased luited. Need rannamoodustised ulatuvad ka kilomeetrite kaugusele järvest, mitmekesistades Alutaguse soid ja rabasid. Põhjakalda kaks osa - Järvevälja ja Smolnitsa luitestikud on võetud riikliku kaitse alla.
Asukoht: Ida-Virumaa
Alajõe Jumalaema Sündimise kirik (12 km) – MPEÕK
Ehitatud 1888-1889. Traditsiooniline õigeusu historitsistlik telliskirik (arhitekt Rudolf Otto Knüpfer).
Asukoht: Ida-Virumaa, Alajõe vald
Avinurme kirik (26 km) - EELK
Historitsistliku, ühelöövilise kiriku muudavad omanäoliseks selle seintes koos punase tellisega kasutatud raudkivid. Hoone ehitati 1906-1909 Riia arhitekti W.von Stryki projekti järgi. Külgrõdudega avar pikihoone suudab mahutada 3000 kirikulist. Avinurme kirik pühitseti 15. juulil 1909.
Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald
Iisaku kirik (12 km) – EELK
Varaseimad teated Iisaku kogudusest pärinevad 16.-17. sajandist. 1894. aastal ehitati praegune kirik aasta varem maha põlenud kivikiriku (1846) asemele. Altarimaali "Ülestõusmine" autor ei ole teada, nagu ka kõrgel altari kohal paikneva Kristuse monogrammiga roosaknavitraaži päritolu. 1895. aastast tänini heliseb Iisaku kirikus Pariisi maailmanäituse tarvis Saksamaal Durlachi firmas H. Voit & Söhne ehitatud suurepärane orel.
Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald
Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnaklooster (35 km) - MPEÕK
Õigeusuliste legendi järgi nähti 16. sajandil Kuremäel ilmutust ning leiti hiljem iidse tamme alt õigeusu ikoon. Tegu oli vadjalaste järglaste metsakabeli jäänustega. Sest ajast hakati mäge kutsuma teise nimega: Pühtitsa ehk pühitsetud koht.
1608. aastast on teada, et Kuremäel oli õigeusu kabel. Kuremäe nunnaklooster valmis 1892. aastal Eestimaa kuberneri vürst Sergei Sahhovskoi juhendamisel. Kloostri esimeseks eestseisjaks sai ema Varvara (Blohhina). See oli esimene Eestisse rajatud õigeusu klooster.
Kloostri tähtsaim ehitis on Moskva-Jaroslavli koolkonna sakraalehitisi jäljendav viiekupliline Jumalaema Uinumise (Uspenski) peakirik, mis ehitati aastatel 1908–1910. Selle arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Kolmelöövilises kirikus on kolm altarit, rikkalik männipuust nikerdatud ikonostaas ja haruldasi seinamaalinguid. Seal on ruumi 1200 inimesele.
Kloostriaias kasvab tamm, mille ümbermõõt on 4,3 m. Usklike hulgas on see tuntud "püha puuna".
Asukoht: Ida-Virumaa, Illuka vald
Avatud: E-P 12:00-18:00, Tel. 339 2124
http://www.hot.ee/palomnik/
Lohusuu kirik (12 km) – EELK
Tüüpiline neogooti stiilikaanonite järgi ehitatud kivikirik, arhitektuurilt väga lähedane Narva-Jõesuu (hävinud) ja Mustvee kirikutele. Rajatud 1878-82 samas 1667. aastast asunud esikiriku kohale. Arhitekt tundmatu, ehitusmeister O. Sommer. Sisustuses on rikkalikus neogooti stiilis altar, kantsel ja oreliväär ning altarimaal (1880. aastad, Krüger). Orel on valmistatud Vürtembergis Walkeri juures.
Asukoht: Ida-Virumaa, Lohusuu vald
Lohusuu Issanda Ristimise kirik (12 km) – MPEÕK
Peipsiäärse õigeusukoguduse historitsistlik jumalakoda (arhitekt Vladimir Lunski) – valevate krohvipindade kooskõla maaliliste maakivist ja punasest tellisest müüriosadega.
Asukoht: Ida-Virumaa, Lohusuu vald
Mustvee kirik (25 km) - EELK
Mustvee luteriusu kiriku ehitust alustati 1877. aastal J. Maasi projekti järgi. Ehitustööd edenesid kiiresti, kuid 1878. aastal juhtus õnnetus–torn kukkus ümber. Kirik ehitati valmis ja pühitseti 1880. aastal. See on ühelööviline neogooti stiilis kivikirik. 1939. aasta põlengus sai kannatada kiriku sisustus. Altarimaal W. E. Krügeri “Kristuse ülestõusmine” päästeti. Uus altar toodi Viljandi Jaani kirikust, barokne pingistik aga Tallinnast rootsi Mihkli kirikust.
Asukoht: Jõgevamaa, Mustvee linn
Mustvee Apostel Püha Nikolai kirik (25 km) - MPEÕK
Ehitusaeg 1864. Historitsistlik õigeusu kirikuhoone (arhitekt A. Edelson). Interjööris ornamentaalsed seinamaalingud ning rohkesti ikoone.
Asukoht: Jõgevamaa, Mustvee linn
Tudulinna kirik (12 km) - EELK
Tudulinna Rahukoguduse kirik ehitati 1938-39 arhitekt E. Sachariase projekti järgi vana puukiriku (1766) kõrvale. Traditsioonilise üldkujuga saalkirikul on nõgusa räästaga viilkatus ja veidi eendus neljatahuline telkkiivriga läänetorn. Välisilme kujundab maakivist seinte kontrast valgeks värvitud tellistorni, kvaadernurkade ja ümarkaarsete aknapiiretega. Omalaadse interjööri kaunistusena kinnitati aknavahelistele seintele paneelidena 700 piibliainelist koobaltmaalinguga 18. saj. hollandi kahlit, mis toodi Narvast.
Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald
Vasknarva ordulinnus (31 km)
Esimene ordulinnus rajati 1349.a. Selle iga oli üürike. 1427.a. tehti algust uue linnusega, millest sai Liivi ordu foogti residents. Linnus purunes Liivi sõjas ja hävis lõplikult 1650ndatel Rootsi-Vene sõjas. Põhjasõja ajaks oli ta juba varemetes. Praegu on linnusest säilinud majalinnuse põhjapoolse osa müürid täies kõrguses ning mõningaid madalaid müüriosi muudest ehitistest.
Asukoht: Ida-Virumaa, Alajõe vald
Vasknarva Prohvet Eeliase kirik / klooster (31 km) - MPEÕK
Vasknarva suur kivikirik rajati 1878. aastal 17. sajandil ehitatud puukiriku asemele. Kirik hävis sõdades, viimast korda 1941. aastal, siis jäid sellest alles ainult varemed. Kirik jäi varemetesse kuni 1974. aastani, siis tuli sinna isa Vassili ja hakkas seda taastama. Isa Vassili juures käis väga palju inimesi, kokku tuli kuni 400 hinge. Neid tuli kusagile majutada, seepärast rajas vaimulik kiriku juurde mitu hoonet. Mõned usklikud ja nunnad elasid seal pidevalt. Ja kuigi paberite järgi oli tegemist kirikuga, millel on ainult oma kogudus, tekkis juba siis sinna juurde klooster.
Asukoht: Ida-Virumaa, Alajõe vald
EELK - Eesti Evangeelne Luterlik kirik
MPEÕK - Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik
Kauksi luite matkarada (2 km)
Raja pikkus: 8 km ja 4,4 km. Vaatamisväärsused: luiteahelik (liikuvad luited) ja sellel kasvav taimestik, erineva vanuse ja kujuga luitetammed, Rannapungerja jõgi. Rada saab alguse RMK Kauksi looduskeskuse juurest ja kulgeb mööda Peipsi järve rannikut Rannapungerja jõe suudmeni. Rada on läbitav ka 4,4-kilomeetrise ringina, kui rada alustada Kauksi telkimisalalt.
Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald
Kotka matkarada (14 km)
Raja pikkus: 8 km ja 1,5 km. Matkarajal on 3 lõkkekohta, 3 kuivkäimlat, katusealune, püstkoda, metsaonn, vaatetorn kõrgendikul. parkla 15 autole. Rada algab Iisakust ning kulgeb laudteega mööda Õpetaja sood. Sealt edasi kulgeb rada mööda kõrgeid liivaseljandikke ja lõppeb laudteega Rüütli rabas Alliku küla ääres. Erinevad metsa kasvukohatüübid, Peipsi järve taganemisel tekkinud liivaseljandikud, lagesoo taimestik, soosaared, laugas, „rahaauk“.
Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald, Õpetaja raba
Kurtna matkarada ehk 11-järve matkarada (35 km)
Raja pikkus: 12,5 km, 6 km, ja 1,5 km. Kokku 12 huvipunkti, 11 lõkkekohta, kaart, 2 kuivkäimlat, osaline laudtee, parkla 30 autole. Matkarada saab alguse Niinsaare järve äärest, mida kolmest küljest ümbritseb raba. Peale Niinsaare järve möödub matkarada Kurtna Mustjärvest ning läbib 1997.a. põlengus kannatada saanud metsaosa. Edasi kulgeb rada mööda Nõmmejärvest, Särgjärvest kuni ovaalse Haugjärveni mis on siinse ala üks tüüpilisemaid järvi. Edasi tulevad Ahnejärv, Matriska ja Kuradijärv ning Vasavere veehaare, kust alates 1972.a. saavad Jõhvi ja Kohtla-Järve linnad oma joogivee. Järgmisena tuleb Pannjärve liivakarjäär, mille rajamine on Kurtna maastiku ilmet tugevasti muutnud. Viimaseks järveks sellel retkel on Kurtna Suurjärv, mis on Kurtna järvestikus suuruselt Konsu järve järel teisel kohal. Järve veepiiril kasvab tähelepanuväärset taime - raudosja. Suurjärve idakallas on sobiv telkimiseks. Matkaraja lõpetuseks ja silmailuks on väike laugasjärv Niinsaare rabas, mille pinnal hõljuvad vesiroosid. Matkaraja kogupikkus on sõltuvalt osalejate huvidest 10-15 km ning eksootiliseks lisa-lõpupunktiks saab jätta Kuremäe nunnakloostri külastamise.
Asukoht: Ida-Virumaa, Illuka vald
Selisoo matkarada (25 km)
Raja pikkus: 5 km. Matkarajal on 4 puhkekohta, 4 lõkkekohta, katusealune, paviljon, 2 kuivkäimlat, 2 raja kaarti, vaatetorn, parkla 15 autole. Selisoo matkarada saab alguse Väike-Pungerjalt, Estonia kaevanduse Milloja settebasseini juurest. Ringi kõndides saab tutvust teha erinevate metsatüüpidega. Rada läbib tüüpilise rabamänniku, kus kasvavad kidurad männid, sookailpuhmad, kanarbikud. Näha saab ka laukaid, älveid. Seli järvel on leidnud endale pesitsuspaiga ja peatumiskoha mitmed linnud - sookured, pardid, haned, kajakad. Rada lõpeb talukohas raba ääremaal, kus on ka telkimisvõimalus. Metskülas muistne rauasulatuskoht.
Asukoht: Ida-Virumaa, Mäetaguse vald, Väike-Pungerja
Avinurme koduloomuuseum (26 km)
Avinurme valla koduloomuuseum asub vana pastoraadi ruumides. Muuseum alustas pastoraadis tegevust koolimuuseumina 30. aprillil 1990 õpilaste poolt alates 1960ndatest kogutud esemete baasil ja laulva revolutsiooni ning tookord tegutsenud Muinsuskaitse seltsi Avinurme osakonna ning vallarahva toel. Alates 2001.a. on Avinurme koduloomuuseum registris valla asutusena.
Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald, Võidu 2, Avinurme
www.avinurme.ee
Avatud: alates mai 2010
Tel. 339 7431
Iisaku koduloomuuseum (12 km)
Asutati 1975. aastal. Muuseumi kogus on ligi 23 000 säilitusühikut, millest on eksponeeritud 1600. Väljapanekud on paigutatud valdkondadena eraldi ruumidesse: rehielamu, meistrite tuba, vana koolituba, tuletõrjeruum jt.
Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald, Tartu mnt. 58, Iisaku
www.iisakumuuseum.ee
Avatud: juuni-august iga päev 10:00-18:00
september-mai E-R 9:00-17:00, L-P suletud
Tel. 339 3036
Üles
Illuka mõis (35 km)
Illuka mõis on rajatud 1657. aastal. 19. sajandi lõpul, mil ta kuulus Dieckhoffidele, ehitati mõisasüda senisest esinduslikumalt välja. 1885-88 püstitati Friedrich Modi projekti järgi mõisa uus esinduslik historitsistlik peahoone. Hoonel on neogooti astmikviil ning neorenessanss-stiilile omased kaaraknad. Umbes samal ajastul uuendati ka enamikke kõrvalhooneid. Need asetsesid peahoonest peamiselt põhja ja lääne pool, lõuna pool peahoonet oli suur park.
1912. aastal omandas mõisa Claus von Nottbeck. 1919. aasta võõrandamise järgselt kolis 1921. aastal peahoonesse kool, mis tegutseb Illuka põhikooli nime all seal tänini. Hoone on 1990ndatel aastatel põhjalikult restaureeritud.
Asukoht: Ida-Virumaa, Illuka vald
Kurtna mõis (39 km)
Kurtna mõisat on esmamainitud 1480. aastal. Kahekorruseline väiksemapoolne historitsistlik kivist mõisahoone on ehitatud 19. sajandi teisel poolel. 20. sajandi mitmete ümberehitustega on hulk aknaid kinni müüritud, andes talle kaasajal väga kummalise välimuse.
Asukoht: Ida-Virumaa, Illuka vald
Mäetaguse mõis (32 km)
Vanimad teated Mäetaguse mõisast pärinevad 1542. aastast. Praegune härrastemaja ehitati Eugenius Octave von Roseni valitsemiseajal 1796. aastal. 1890. aastal teostati peahoones ulatuslik remont, sellest ajast pärineb nii praegune hoone planeering kui ka enamik kõrvalhooneid. Klassitsistlik härrastemaja on väga esinduslik, paistes silma rikkalikult kaunistatud interjööriga. Erilist tähelepanu väärivad kahe sajandi vanused tammepuust uksed, puutrepp ja secco-tehnikas laemaal. Mõisaansamblist on säilinud 14 hoonet (tall-tõllakuur, ait, viina-ait, kasvuhoone, ait-kelder, viinavabrik, meierei, 2 loomalauta, tööhobuste tall, valitseja-maja ja 2 moonakate elamut). Mõisas on nüüd kamina-, näituse- ja banketisaal. 1990ndate aastate algul restaureeritud mõisahoones asub Mäetaguse vallavalitsus, saalis korraldatakse mitmeid kultuuriüritusi ning muid pidulikke sündmusi. Kodukandirahvale on traditsiooniks kujunenud Mäetaguse mõisapäev igal suvel juulikuu keskpaiku. Mõisas on arvukalt stiilseid kõrvalhooneid, sh. peahoone esist väljakut ääristavad kaaristuga ait ja tall-tõllakuur. Viimases tegutseb hotell-restoran Meintack. Lisaks supelmaja ja talveaed.
Asukoht: Ida-Virumaa, Mäetaguse vald
Pagari mõis (33 km)
Pagari mõis on rajatud 17. sajandil. Alates 1748. aastast kuulus ta von Stackelbergide suguvõsale, kelle valduses oli mõisasüda kuni baltisakslaste ümberasumiseni 1939. aastal.
Mõisa peahoone on 1877. aastal ehitatud stiilne ühekorruseline hilisklassitsistlik puithoone. Hoone katuseääri ja kolmnukfrontooni kaunistab keerukas hammaslõikeline friis. Pagari mõisahoone on Eesti üks hilisemaid stiilipuhtaid klassitsistlikke ehitisi. Säilinud on mõningaid mõisa kõrvalhooneid, sh. kaaristuga ait. Algselt paiknesid peahoone ja ait teine teisel pool suurt väljakut, praegu asetseb nende vahel uuem lasteaiahoone.
Asukoht: Ida-Virumaa, Mäetaguse vald
Avinurme kitsarööpmelise raudtee mälestusmärk (26 km)
Kohalike entusiastide eestvedamisel ja Avinurme kooliõpilaste kaasabil renoveeriti 2002.a. sild ja 100m pikkune lõik endist raudteed. Sillale on üles seatud restaureeritud veerem. Vedur MUZ-4 pärineb Tudu metsakombinaadist. Selliseid ZIC-5 veoautolt pärineva bensiinimootoriga motrisse valmistati Venemaal aastatel 1946-58. Veduri järel olev reisivagun PV40 on toodud ilmselt Oru turbatööstusest. Punane 20T Altai kinnine kaubavagun on pärit Sondast, kus see vedeles aastaid depoo juures põõsastes. Veel on rongi koosseisus üks platvormvagun ja väike kaevandusvagonett. Lähitulevikus on plaanis raudtee pikendada 1400 meetrini. Rong sõidab suvekuudel laupäeviti.
Asukoht: Ida-Virumaa, Avinurme vald
Jõuga kääbastik (22 km)
12.-15.saj., Eesti suurim kääbastik (270 kääbast ja 4 kiviringidega zalnikut), kuhu on maetud siin 12.–14. saj. elanud vadjalased. Rohkem kui 100-st läbiuuritud kääpast on leitud nuge ja erinevaid ehteid, sh. eestlastele võõraid oimurõngaid.
Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald
Kivinõmme Kalevipoja haud (40 km)
Kõige kindlamini mainitakse, et Kalevipoja haud asub Kivinõmme metsas. Ühe legendivariandi järgi raiunud vaenlased lahingust väsinud Kalevipoja jalad põlvist saadik maha, kui vägilane maganud. Kalevipoeg ajanud veel põlvenukkidelgi vaenlasi kuni Kivinõmmeni taga, seal aga lõppenud tema ramm. Vägilase keha maetud siis Kivinõmme metsa. Tänapäeval tähistab seda kohta mälestuskivi kirjaga "Kalevipoja haud".
Asukoht: Ida-Virumaa, Illuka vald
Kuru mänd (3 km)
Looduskaitse all olev Kuru mänd kasvab Iisaku vallas Kuru külas. Puu asub endise algkooli ja poe taga, Peipsi järvest vaevalt 200 m kaugusel. Tüve ümbermõõt on täpselt 3 m ja kõrgus 8 m. Puu vanus on umbes 350 aastat.
Kuru männil on omapärane ja meeldejääv kuju. Esimesed paar meetrit puu tüvi otsekui roomab maapinna lähedal, siis kaardub ülespoole. Praegu on puul palju kuivanud oksi. Tüvi on osaliselt pehkinud, selle õõnsuses elavad sipelgad. Omapärase ja meeldejääva kuju tõttu on Kuru mänd saanud Peipsi põhjaranniku üheks sümboliks.
Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald
Kõnnu dendraarium (25 km)
Dendraarium asub Kõnnu järvedest lääne pool, 1 km kaugusel Illuka-Iisaku maantee ääres. Territooriumi suurus on ligi 6 hektarit ning võrkaiaga piiratud. Rajatud on 0,25 ha veesilm ning praegu on dendraariumis koos kodumaiste puu- ja põõsaliikidega veidi üle 300 puu- ja põõsa- ning liaaniliigi. Võõrpuuliike on kõige rohkem Põhja-Ameerikast, Siberist, Kaug-Idast, Jaapanist, Hiinast ning Lõuna- ja Kesk Euroopast. Üks liik on pärit Lõuna-Ameerikast, Tulemaa saartelt.
Eesti Vabariigi President Lennart Meri autasustas 2001. aastal Kõnnu dendroaia rajajat Endel Kaljuveed ''Kauni kodu'' auhinnaga.
Asukoht: Ida-Virumaa, Illuka vald, Tel. 332 7255
Linnutaja mägi ja Mustvee Kalevipoja kivi (25 km)
Kalevipojal tulnud kord nõu Mustvee lähedale endale linna ehitada. Kui Kalevipoeg läbi Peipsi Pihkvast lauakoorma ja kividega naases, karanud Vanakuri talle turja ja vägilasel olnud tükk tegemist, et peasortsi kukilt raputada. Lõpuks läinud see ometi korda ning Kalevipoeg kukkunud Vanapaganale virutama. Võtab ikka ühe laua teise järel ja Vanakurjale vastu sarvilist kolu või üle turja. Aga ei midagi - lauad praksatavad üksteise järel katki ja Vanapurask ainult irvitab näkku ning trügib tülli tagasi. Kalevipoeg juba suures hädas, kui siil hõigand põõsast: "Serviti, ikka serviti!" Siili nõu oli asja eest. Kui Vanapagan viimase terve lauaga paar korda serviti üle turja oli saanud, pistnud pagema. Kalevipoeg virutanud talle veel ka ühe suure kivi järele. See vägilase sõrme jälgedega kivi on siiani Mustvees. Tapluse käigus pudenenud kõik kivid laiali nõmmele, sellest nüüd ka see Linnanõmme kivimurd. Kalevipoeg olnud taplusest kole väsinud, heitnud siis Linnutaja mäele puhkama ning põõnanud mitu ööd ja päeva järjest. Aga linnaehituse mõtte jättis sinnapaika - lauad ju puha purud.
Asukoht: Jõgevamaa, Mustvee linn
Tudulinna hüdroelektrijaam (13 km)
Rajati 1947-1950.a., töötas 1950-1960.a., taaskäivitati 1999.a. Võimsus 150 kW.
Asukoht: Ida-Virumaa, Tudulinna vald
Tärivere mägi (15 km)
Ida-Virumaa kõrgeim looduslik mägi, 94 m üle merepinna. Ligi 700 m pikkune, jalamilt max 42 m kõrgune seljandik tekkis jääaja lõpus liustiku servale sulavete setetest. Selle läänenõlv on lauge, idanõlv aga järsem (20-30 kraadi). Varsti pärast pööramist jääb vasemale põliste puudega kaitsealune parkmets, kus kulgevad mõnusad suusa- ja jalutusrajad (2, 3 ja 5 km ring). Mäe lael seisab uhke 28 m kõrgune vaatetorn, kust selge ilmaga paistavad isegi Kuremäe kloostri tornid ja Peipsi järv. Selle juures on parkla ja infotahvlid, tagapool väljaehitatud lõkkekoht.
Asukoht: Ida-Virumaa, Iisaku vald
Kasutatud info: